December 24, 2015

Külalispostitus

Väike hoiatav eellugu enne kui loete minu interpretatsiooni Maris Pedajast. Ma ei tea, kui paljud teist on lugenud Marise kirjeldust minust eelmise aasta jõulude paiku, kuid see oli nii filigraanne ja kaunis, et pisar kerkis silma. Siit te paraku samasugust kunsti ei pruugi leida, kuid annan enda parima. Nii hea parima, kui kell pool üks öösel anda saab.
Maris Pedaja kui majake
Esiteks ma alustaksin miljööst. Minu kujutlusvõimes asub majake-Maris kusagil metsade ja põldude vahel, nii et kui hakkad suure tee juurest hoone poole astuma tuleb esmalt läbida metsatukk, siis näed majakest ja siis mõnekümne meetri pärast tuleb jalg taaskord metsasügavusse asetada. Metsa taga asetseb ka meri, aga nii kaugele ei hakka me minema.

Majake-Marises on olemas kindlasti raamatukogu, milles on ilmatu kõrged riiulid, sest see tüdruk on läbi ja lõhki raamatukoi. Alumistelt riiulitelt võib kindlasti leida kõik Rowlingu Harry Potteri osad ning ülespoole liikudes võib silmata ka Bulgakovit, Dostojevskit ja Tammsaaret kuni jõuame täielikult kleepsudega kaunistatud Jaan Tätte „Vaikuse hääleni“.

Elutuba kui kõige tähtsamate omaduste kants visandab Marise tõelise olemuse, mida mina näen kui väga altruistlikku, positiivselt muretut, väga töökat ja abivalmidusest pakatavat. Ma ei oska nimetada hetke, mil Maris otsustaks, et ta jätab kellegi aitamise katki, aga see-eest oskan ma nimetada momente, mil Maris on otsustanud midagi ütlemata jätta, et mitte panna enda vajadusi/soove teiste omadest ettepoole.

Kui juba jutt ka töökusele veeres, siis liigume edasi Marise kabinetti. Ma arvan, et päris mitmel meist on tekkinud taolisi küsimusi nagu „Maris, kuidas sa kõike jõuad????“ või siis „Maris, kuidas sa oskad selliste seoste, fraasidega välja tulla?“. Ja nii ongi. Selle tüdruku loomingulisus ja võime nii öösel kui ka päeval tundide viisi oma kohustusi ellu viia on h-ä-m-m-a-s-t-a-v-a-d! Lisaks veel tema oskus teha asju targasti. Ma olen alati imetlenud inimesi, kes võtavad palju asju ette, kuid viivad neid ellu, tehes täpselt nii palju kui vaja ning võtavad neist kogemustest ainult kõige vajalikuma iseenda jaoks. Ning kui taolise kirjeldusega spordiala oleks olemas, siis ma arvan, et Maris oleks kindlasti Olümpia mängude konkurentsis.

Marise magamistuba on minu nägemuses sinistes toonides. Kuigi tähtkujude teema siin kontekstis on ilmselt üks neist totakatest seostest minu peast, siis viimane on alati väga tähtis ja intrigeeriv teema meie seltskonnas ning Maris on nimelt Kalad. Teadmiseks neile, kes kursis pole, siis Kalade üheks tähtsamaks iseloomujooneks loetakse „alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama“ printsiipi ehk kuigi esmalt võib olla raske pugeda taolise inimese südamesse, aga kui sinna lõpuks pääsed, siis oled sinna end ka jäädavalt parkinud. Jällegi miskit, mis minu arvates on väga omane meie Pedaja-neiule.

Kuigi Marise-majakeses on ruume palju rohkem ning sinna juurde käivad veel ka tohutu suured aknad, siis viimasena võtame ette veranda ehk milline Maris meile väljaspoolt paistab. Kuigi tal võib esineda tõsiseid tüsistusi mõnele sündmusele jõudmisega, siis lõpuks kohal olles pühendub ta maksimaalselt oma seltskonnale. Ta ei pruugi olla domineeriv seltskonnalõvi, aga tema tähelepanekud asjadest ja küps huumor on alati väga teretulnud. Ja nagu juba eelnevalt mainitud, on raske leida hetke, mil Maris laseb oma optimismil nulli kukkuda. Ta on alati võimeline leidma positiivset ka kõige lootusetumas olukorras ning ei muretse üleliia iga pisiasja pärast.

Ahjaa, ilmselt huvitab teid ka WC. Majake-Marise WC esindab tema priimat muusikamaitset, mis hõlmab endas nii õrna koorimuusikat Pärt Uusbergi poolt kui ka Mumford and Sons’i tugevaid kitarriakorde. Sõltub kumba kraani lahti keerata. Jätka samas vaimus! J  

Sinu toetaja siin pool sood
K.K.

No comments:

Post a Comment