January 17, 2016

Sess

Lõpuks sadas meilgi lumi maha! Vahepeal sarnanesid siinsed teed sopaste basseinidega, miinuskraadide saabudes jällegi eluohtlike liuväljadega. Nüüd on kõik korras: salakaval kiilasjää on taandunud ja maad katab jalge all krudisev lumevaip, miinuskraadid pole erinevalt Eestist põhja keeratud. See tähendab, et liiga kauaks õue jäädes ei pea kartma, et nina küljest kukub. Mõnus on!
Minul pole tegelikult vahet, mis ilm väljas valitseb, sest õue satun viimasel ajal haruharva. Nüüd, vahetult enne sessi, on kogu mu elu koondunud madratsile, kus pomisedes loen, konspekte loon ja vahepeal pikutama vajun. Niimoodi üsna konstantselt, hoolimata nädalapäevast või kellaajast. Kindlad piirid päevade vahel on hajunud - kui varem erinesid päevad üksteisest ikka teatud tegevuste või rituaalide poolest, siis nüüd ajan end aeg-ajalt püsti vaid selleks, et minna mõnele valitud seminarile, raamatukokku või ujuma. Siis tulen tagasi, keedan teed ja loen edasi.
Erinevalt blogist olen sahtlisse siiski kirjutanud. Allpool üks vahetum lõik siis sellest, mida ülal juba põgusalt mainitud sai.
09.01.2016
"Hakkasin mõtlema, et praegu on vist kätte jõudnud mu tudengipõlve kuldajastu. Kuldne sellises mõttes, et hiljem saab heldimusega meenutada - kuivõrd askeetlikult elades võib olla õnnelik! Kuni jõuludeni elasin tõtt-öelda väga pereemalikult: pesin ja triikisin pesu, valmistasin jasmiiniriisist risotot ja ökoporganditest ühepajatoitu, viisin tihti prügi välja ja rõõmustasin oma organiseeritud sahtlite üle. Paistab, et väljaveetud mööbliga võttis Christian kaasa ka kogu mu korralikkuse, sest ühtäkki valdab mind kõige ümbritseva suhtes mingitviisi pohhuism. Voodi on läinud - veedan oma ööd nüüd seina äärde veetud madratsil, sest mul pole mingisugust lusti hakata uut kokku klopsima (ehkki keldris pidavat üks olema). Madratsi kõrvale olen koondanud kogu oma ülejäänud elu. Otse põrandale. Kõige tähtsam element ses süsteemis on kindlasti mulle väga kalliks saanud sülearvuti, mis sisaldab mu hindamatut suure vaevaga kirjutatud konspektivaramut, rääkimata põhjatute teadmistega täidetud internetist. Sülearvuti kõrvalt leiab teravam silm aga ka paar vihikut, hulgaliselt töölehti ja väljaprinditud tekste, "Klassiker des politischen Denkens" mõlemad osad, Jäckeli "Medienwirkungen'i", highlighter'id, Mikita "Lindvistika" (mis on mu öökapipõrandateos), "Kuldsed lood", 1,25liitrise veega täidetud pudeli, auravad teekruusid, mõnikord pähklid ja JOIKi lõhnaküünlagi... Ühesõnaga käib põrandal vilgas elu!
[---]
Jah, säärane see sessiks kordamine välja näebki. Loodetavasti elan kunagi ruumikas majas ja ostan taas jasmiiniriisi, kuid hetkel 19aastase esimese kursuse tudengina kõlbab mu praegune elustiil kah."
Eksamid on kõik üksteise otsas: 4 tükki ühe nädala jooksul. Ehkki säärane paigutus paneb mu praegusel kordamisperioodil juukseid kitkuma, olen suuremas plaanis tegelikult rahul: tähendab see mulle kaht vaba kuud ajal, mil teised kirjutavad eksameid ja Hausarbeit'e! Juba neljandal veebruaril võtan kursi Eesti suunas - peatse kohtumiseni!

4 comments:

  1. Mille vastu on vahetatud jasmiiniriis ja ökoporgandid? Sain justkui aru, et praegu jäävad need kõrvale, et hiljem taas korralikumat pereema mängida :)

    ReplyDelete
  2. Jogurti, müsli ja banaanide, rohkem ei viitsi :)

    ReplyDelete
  3. kuule see viimane pilt on ju mu arvuti taustakas teise nurga alt. aitäh uue vaatevinkli avamise eest.

    ReplyDelete
  4. Sul võib täitsa õigus olla. Paari kuu pärast katsun siis uue nurga alt läheneda!

    ReplyDelete