May 8, 2016

Vehkleja vs. Lotte

Mäletan, kui käisin "Vehklejat" esimest korda Kosmoses vaatamas. Mida enam film lõpu poole triivis, seda enam üritas tagumine mälusopp mulle meenutada, et olen midagi väga sarnast juba näinud. Aga mida - polnud aimugi! Alles Marta võidutorke ajal lahvatas minus ühtäkki arusaam: "Leiutajateküla Lotte"!
Ma ise ei pidanud oma avastust piisavalt atraktiivseks, et seda blogimaailmas kajastada, aga paari nädala eest jõudsin kuidagi sõpradega skaibis "Vehkleja" lahkamiseni - toona sai mu kahe filmi sarnasuse teooria sooja vastuvõtu osaliseks. Evelini utsitusel olen jõudnud nüüdseks üheksa punkti kirja panna, mis paljastavad "Vehkleja" ning "Leiutajateküla Lotte" tegijate vahelise koostöö.
NB! Lugemine omal vastutusel! Kõike tuleb võtta huumoriga!
1. Mõlemas filmis saabub võõras välismaalt, kes valdab paeluvat võitluskunsti.
2. Temast saab lastele õpetaja, kuid peagi selgub, et ta pakub neile midagi enamat kui pelgalt tehnika ja taktika peensusi. Kui Susumu õpetuste kaudu leiab hüljatud Albert endale sõbrad, siis Endelist kujuneb kurva saatusega lastele isafiguur.
3. Õpetatav spordiala saavutab üleüldise heakskiidu ja suure populaarsuse. "Vehklejas" annab sellest tunnistust saalitäis huvilisi ning hilisem lastevanemate koosolek, kus vanemad hääletavad vehklemise poolt (õigemini vehklemise keelamise vastu). "Leiutajateküla Lottes" nendib kärbes Jaak, et sellist hullust pole Leiutajatekülas veel varem nähtud: muud ei kuulegi kui judo ja judo (ning meenutagem hajameelset karu Eduardi, kes leiab tänu judole isegi naise ja lapsed üles)!
4. Mõlemas filmis saabub pööre, kui selgub, et tulija päritolumaal korraldatakse rahvusvahelised võistlused.
5. Lapsed tahavad kohe minna, kuid miski hoiab neid tagasi: "Leiutajateküla Lottes" kolmanda liikme puudumine ning Bruno ema selgesõnaline keeld, "Vehklejas" Endeli minevik.
6. Raskustest hoolimata pannakse siiski kokku väike võistkond ja alustatakse uljast teekonda kaugele itta - kes õhupalliga, kes rongiga.
7. Uisapäisa kohale tormates (mõlemad tiimid hilinevad!) selgub, et vastased on kõvasti kogenumad, samal ajal kui endil on kõik ripakil. Seik "Leiutajateküla Lottest": "Mis on teie võistkonna nimi?" - "Minu nimi on Lotte, aga võistkonna..." - "Lotte on väga ilus nimi!" Saate aru jah, neil polnud nimigi välja mõeldud! Vaprad vehklejad avastavad seevastu, et neil puuduvad adekvaatsed floretid. Õnneks läheb mõlemal meeskonnal hästi ning pääsetakse võistlema.
8. Üks nõrgim lüli peab võistlustel alati olema! Judos osutub selleks Bruno, vehklemises Lea - mõlemad kõnnivad longus peaga oma round'ist tagasi, kõrvus tiimikaaslaste lohutav pole-midagi-sa-olid-väga-tubli.
9. Ja muidugi lõpukulminatsioon! Viimane round, uskumatu eneseületus (Lotte viimane heide, Marta viimane torge) jaaaaaa võit on kodus!!
Vot nii! Sellega minu tagasihoidlik võrdlus siinkohal piirdubki.

Tahan südamest tänada oma isa, kes oli pika lunimise peale nõus hilisõhtul Elioni filmilaenutusest laenutama mõlemad filmid ja seejärel teleriekraanist minu instruktsioonide kohaselt ("no see kaader seal päris lõpus, kus nad õhupalliga üle maakera lendasid noh") pilte klõpsis, kusjuures lõviosa piltidest otsustasin omavoliliselt siiski välja praakida. Seda kõike oma lapse blogipostituse nimel. Mingit ninnu-nännut pole ma tema suust elu sees kuulnud, aga arvan, et olin just ehteestlasliku kõrgeima taseme hellusavalduse tunnistajaks. Kui see pole armastus, mis siis on, ah??

4 comments:

  1. Hahaha, kui selle eest aasta isa tiitlit ei saa, siis ma ei teagi, mille eest selle saama peaks. Aga see postitus on seda 100% väärt :D!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haha, tänan toetuse eest - ja hoiame siis novembris isadepäeval pöidlaid :D

      Delete