October 16, 2016

Anu ja Evelin Bergenis

"Ouu, tulge vaadake, siin on kitsed," kuulsin oma selja taga hüüatust ja sattusin hetkeks segadusse: eesti keel siin, Bergenis?! Sekundi murdosa võrra hiljem meenus mulle, et Anu ja Evelin olid mulle tõepoolest külla tulnud ning ühtlasi äärmiselt imelikul kombel minu Tartu ja Bergeni maailmad ühendanud.
Muide, see kitsejutt polnud nali:
Meie päevad möödusid peamiselt erinevates variatsioonides pudruportsude söömise tähe all, ent käisime ka matkamas, linnaga tutvumas ja praamiga sõitmas, pidasime mere ääres piknikku ning sattusime korra isegi välja sööma (vaatamata mu üle-eelmise postituse Koonerdaja ABC-le, mis keelas viimase selgesõnaliselt). Hilisõhtuti kõhutasime erinevate inimeste poolt kokku laenutatud tekkidel-madratsitel ja veeretasime niisama juttu, lennutades mõistagi ka ajuvabasid kilde, millest olin pikalt puudust tundnud. Seda kõike armsas eesti keeles!! (Mis - tõsi küll - on paratamatult kõiksugustest võõrlaenudest ja toore jõuga konstrueeritud väljenditest läbi põimunud, nii et naastes ei tohiks mul küll küsimust tekkida, millise eluvaldkonna kallal tuleks vaeva näha.)

Nüüdseks oleme jõudnud punkti, kus külvan teid üle meie üürikese kohtumise vältel kaadrisse püütud hetkedega, pange end valmis! Toon veel eraldi välja, et kahe järgneva foto klõpsimise eest tuleb tänada Evelini.
Mõlemad külastajad uurisid minult, kas mulle on hakanud vaikselt juba kohale jõudma, et tõepoolest nõnda ilusas linnas pesitsen. Vastasin, et mitte eriti, sest kõige tavalisemgi matk või jalutuskäik näib pigem puhkusena. 
Neid jälgides pidin aga nentima, et mingi kergekujuline küllastumus Norra ilust on vist siiski vahepealsete kuude jooksul tekkinud, sest enam ei nõua mu süda iga imelise vaatepildi peale tingimata pausi ja ülistussõnu nagu nende puhul. Äärmiselt kurb ju - tegelikult vääriks iga panoraam vähemalt kümmet põlvili laskumist, käte kokku löömist, valjuhäälset ohet ja takkapihta veel paari oodi. Samas annan endale ise ka aru, et harjumisprotsess on hädavajalik puhtalt selleks, et siin kuidagi oma normaalse eluga hakkama saada - kõnniksin ringi sellises härduses nagu esimesel nädalal, ei suudaks ma vist ühelegi normaalsele toimingule (näiteks loengutes käimisele) keskenduda.
(Evelin ja Anu, see ei olnud kohe kindlasti mitte etteheide, et me matkadistantsi hobuste kombel läbi ei traavinud - olen kõigi võetud pauside ja looduse ilu väärtustamise eest väga tänulik!!)
Tegelikult ei pühkinud me mägedes üksteise võidu silmanurgast ainult heldimuspisaraid, pulli sai ka! Mis nii viga, kui veepudel, suur pähklisegu ja varujope kaasas, eks.
Teise päeva matkast veel: see kujunes märksa pikemaks, kui olin eeldanud. Tähendas see peamiselt kaht: (1) saime nautida üha magusamaks muutuvat valgust, (2) lõpetasime poolkülmas ja -näljas. Vähemalt minu sõrmed olid retke lõpuks kindapaarist hoolimata jääs mis jääs. Evelin suutis hankida ülisuure villi ja Anu... nautis vist retke ühegi kurtmiseta?! 
Koju jõudes panime teevee käima ja valmistasime kolme hobuseportsu mõõtmetes riisi-oapaja. Minu sõrmed sulasid pärast mõneminutilist põrgulikku piina üles ega jäänud matkast midagi negatiivset meenutama. Evelini vill ei olnud nõnda kiire taanduma, tuletades meie matka teravalt meelde veel järgmisel päevalgi.
Leidsime mägedes ka sellise hüljatud kõrbemaastiku (vaikelu noorkuuga), nagu on kujutatud alumisel kaadril. Sellele järgnevad ühe enam hämarduvad ülesvõtted, mis kulmineeruvad lõpuks pesuehtsa Dumbledore'iga.

Jäin sõprade külaskäiguga väga rahule ja leidsin taas kinnitust minus juba ammu juurdunud veendumusele, et väga kaugel ma neist ei elagi. Puhtalt kahetunnine lend ja kättevõtmise asi!
Nüüdseks olen nad juba lennukile saatnud, end taas ülikoolirütmi harjutanud ja uueks (esmaspäeval algavaks) kursuseks ettevalmistusi teinud. Eesootava nädala sees tuleb mul topeltusin olla, sest terve järgmise nädalavahetuse võtab enda alla Bergen International Music Festival, kus hakkan host'ima erinevaid artiste. Ja vähem kui kahe nädala pärast maanduvad siin mu prantslannadest sõbrannad!

2 comments:

  1. Nagu oleks teist korda reisil käinud. Ja seda ka, et võid siis juba vaikselt meie Rostocki trippi planeerima hakata. Mis menüüsse puutub, siis see võiks samaks jääda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pea nüüd pea: enne tuleb veel üks teine külaskäik ette võtta... kus hostija roll on muutunud :)

      Delete