October 31, 2016

Prantslannade külaskäik ehk kuidas kõik, mis valesti minna sai, valesti ka läks

Kolmapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni võõrustasin enda juures kaht vahvat prantslannat, kellega tutvusin erinevatel põhjustel Rostockis: Adrianal oli parajasti käsil vahetussemester ning Clothildel erialapraktika. Kui esimesega käisin samal inglise keele kursusel, siis teisega sattusin jutuotsale (tõenäoliselt) ST-klubi vetsujärjekorras.
Juuli lõpus Rostockiga hüvasti jättes leidsin end ka nende soojast embusest - toona sai lubatud, et näeme üksteist juba õige pea. Sellegipoolest ei panustanud ma suurt võimalusele, et nad mulle päriselt ka külla tulevad (teate ju küll, kuidas elu kipub sellistele entusiastlikele "täiega tuleme, jee"-stiilis plaanidele vahele astuma). Ülilahe! 
Järgmiseks on minu kord oma sõna paikapidavust tõestada. Seda mõistagi suvel Lõuna-Prantsusmaale lavendlipõldude ja viinamarjaistanduste (hoolimata tüütust tõsiasjast, et nende hooajad hästi kattuda ei taha) vahele roadtrip'ima minnes. :)
Tõsiasi, et nende külaskäik ei möödu viperusteta, sai selgeks juba esimesel ööl kell kaks, mil tuletõrjealarm huilgama pistis ning meid õue vihma kätte saatis. (Ehk oleksime pidanud eesootava ebaõnne hõngu tajuma juba prantslannade hilisemaks lükatud lennus?) Samas olime piisavalt jäärapäised, et ühest tühisest häirest mitte heituda - meid ootas ju veel ometi ees palju täisväärtusliku unega täidetud öid!
Arvake kolm korda, kas järgmisel ööl kordus täpipealt sama või mitte.
Ööd öödeks, vähemalt päevad näisid lootustandvad. Et yr.no lubas reedeks kuiva ilma, plaanisime selle veeta puhtalt matkates. 
Meid lahutas Ulrikeni tipust ehk veerand tundi, kui kiskus pimedaks ja külmaks. Mööda mäenõlva hakkas lähenema tihe uduloor, mitte väga kaugel meie peadest sähvis välk. Seejärel asusid meid igast ilmakaarest pommitama oasuurused raheterad. Tuul tahtis ilma naljata õhku tõsta. "Tippu välja," oli ainus mõte, mis vasardas peas, kui katsusin kätega nägu varjata. Seal pidi ometi avanema võimalus suveniiripoodi või restorani lipsata, et maru vaibumist oodata.
Te oleksite pidanud nägema meie nägusid, kui räsitutena (Clothilde puhul ühe saapatallata) kohale jõudsime ja avastasime, et kõik oli (keset täiesti tavalist argipäeva ilma mingi mõjuva põhjuseta) suletud. Leidsime ühe päevinäinud luuakuuri, mille uks ei käinud korralikult kinni, ja potsasime sinna. Istusime kottpimedas, ainsaks valgusallikaks ukseava, kui uks taas pauguga lahti lendas ja hingede raginal kinni kukkus, ning nosisime oma kaasavõetud banaane. See söögikord platseerub ühtlasi teisele kohale mu kõige kurbnaljakamate einete listis: esimeseks jääb endiselt 2013. aasta kesköine külmunud pitsa sellest korrast, mil me Maaliga uljale rattamatkale suundudes pimeda peale jäime, huupi kuhugi metsa vahele keerasime ja telgi püsti panime. 
Järgmisel hetkel piilus aga pilve vahelt päike ja kui ise ei teaks, siis ega tahakski hästi uskuda, et vaid mõnikümmend minutit enne alloleva pildi tegemist raheteradega vastu vahtimist sain...
Ehkki olen nüüdseks kulutanud lõviosa postituse mahust näitlikustamaks, kuivõrd viltu meil kõigega vedas, jäi mulle prantslannade külaskäigust sisse siiski soe tunne. Laupäevane matk osutus igati edukaks! Samuti magusad pudruhommikud ja äärmiselt õdus veiniõhtu Soome tüdrukutega, Harry Potteri ralli ja tantsutuurid köögis. (Ehk polegi pärast kaht tuletõrjealarmi ja raheteraga vastu vahtimist saamist rahulolutundeks väga palju vaja?)
Korra ilmutas end meile isegi vikerkaar! Kahjuks küll ilma kullapotita...
Tahaksin teile õige pea pajatada ka oma loengutest ja ülikoolimelust - selleks on üsna paras aeg, kuna eksamiralli saab avapaugu juba eesootaval neljapäeval. Tõsi, esimese eksami näol on tegemist norra keele suulise osaga, nii et midagi tohutult kontimurdvat see endast kujutada ei tohiks - vaevalt meilt endi sisemaailma ja tunnete lahkamist oodatakse, eks. (Tegelikult korrutan seda endale üksnes oma äärmiselt lahja eksamiks valmistumise õigustamiseks - see "eksamiks valmistumine" hõlmab endas väikese Tjorveni vaatamist (või pigem väikese Tjorveni väga passiivset muude tegevuste taustaks kuulamist).)

4 comments:

  1. See-eest saab heitliku ilma ja raheterasid trotsides väga vinged pildid!

    ReplyDelete
  2. Issand kui lahe sellisest matkast lugeda on, kui ise samal ajal voodis kuuma kohvi joon. Pani muretsema, et kui juba niigi kippusid asjad viltu vedama, siis kuidas te seekord bussipiletid saite? :D:D
    PS! Kuidagi eriti ilusad pildid on seekord tõesti!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hahahaa, vot bussipiletitega läks nagu lepase reega - sai teie peal kõik nässuminemise võimalusevarjundid ära testitud! :D
      Suured tänud!

      Delete