December 12, 2016

Life update

Sõbrad, mul algasid täna jõulud!!!! Seljatasin oma viimase eksami ja nüüd on jäänud vaid loetud päevad siinset olustikku enesesse ahmida, enne kui kodumaale naasen. Ja teate, millal mul Saksamaal uus semester algab? APRILLIS. 
Jah tõepoolest, mind ootab nüüd ees kolm ja pool kuud priiusepõlve (mis mööduvad loodetavasti huvitavamalt kui vaid magades)!
Tänase eksami sarnast polnud ma kunagi varem kirjutanud. Saime viis küsimust, millest tuli välja valida kaks ning sõnastada vastus kahe essee näol. Aega kaheksa tundi. "Varuge süüa," oli ainus, millega tuutor meid lohutada oskas. See oli mõistagi päris hea soovitus.
Teadsin, et kipun sääraste pikkade esseede, eksamite ja arvestuste puhul alati venima jääma, nii et lõpuks olen see, keda koristaja luuaga minema pühib - vahetult pärast seda, kui eksami korrapidaja on paberilehe mu käte vahelt kahmanud, nii et sinna jääb mu pastapliiatsist pikk sinine jutt. 
Et vältida igaveseks kirjutama jäämist, rihtisin sel korral nelja tundi. Seitse tundi ja viiskümmend seitse minutit (ja viis tuhat kakssada sõna) hiljem ma siis ruumist väljusin... Kurnatult, kuid võidukalt. Koristajale jäi neid inimesi minemapühkimiseks veel küllaga.

Muidu on aeg möödunud liigagi kiiresti kokkuvõtete, jõuluistumiste ja hüvastijättude lainel. Käisime ju eile sõpradega matkamas! Mõtlesin esimest korda, et suva, ei hakka sel korral kaamerat kaasa vedama - olen võimeline ka palja silmaga ümbritsevat nautima. Ja seal mäe tipus ma siis seisin, päike paistmas lagipähe ja kõikjal mu ümber udu mööda mäenõlvi alla rullumas, kaugustes aur mere kohalt kerkimas...
See matkajutt tuletas mulle meelde, et eelmisel nädalal (või tegelikult vist isegi üle-eelmisel?) leidis Festival of Lights raames aset veel selline vahva ettevõtmine nagu õhtuhämaruses tõrvikutega Løvstakkeni otsa matkamine, et seal ilutulestikku vaadata ning ühise rongkäiguna alla tulla. Kõlab ju teoorias väga toreda plaanina. Praktikas sain aru, et säärase hullumeelsuse peale võivad tulla vaid norrakad: terve mäenõlv oli lausjääs, ümberringi valitses pilkane pimedus, inimesed kandsid elusat tuld, tuul puhus ja keerutas leeke kõrvalseisjate pihta. "Siia ma siis suren," alistus mu keha. Samal hetkel jooksis minust taas mööda mõni noor norrakast ema, laps kukil, või mõni mees, suur kast uute tõrvikutega süles. Juhuks, kui kellegi tõrvik juba kustus ning ta uut soovib või nii... 
Imestus pärast elusana allajõudmist oli suur. Näib, et tegelikult sujus kõigil allatulek libedalt (libedalt nii selle sõna tähenduses "libedalt=viperusteta, kenasti" kui ka selle otseses tähenduses "libe=sile, väikese hõõrdetakistusega"). Kõik paistsid (vähemalt pealtnäha) terved ja õnnelikud. Mõistagi meie niismauti: hoolimata mu morbiidsetest mõtetest mäenõlval pean tunnistama, et tegu oli tõepoolest elulaheda ettevõtmisega. Küll need norrakad oskavad alles argipäeva põnevust luua.

Eks näis, kas ja kuidas viimaseid Norra päevi blogis kajastada jõuan. Kel soovi tihemini midagi lugeda, sellele tuletan taas meelde aeg-ajalt minu, Evelini, Krista ja Katsi blogmas'i kiigata. Sinna ilmub postitusi nagu seeni pärast vihma, ainult võta ja loe!

8 comments:

  1. Haha loen siis mina rõõmsalt postitust ja mõtlen juba, kuidas ma kommentaaris väljendan oma suurt lugupidamist 8-tunnise eksami seljatamise üle. Ja siis nägin, kuidas sa ainult kaksikutega blogmasi pead ja minu ära unustasid, valus!! :'D

    ReplyDelete
    Replies
    1. :D:D:D:D:D Parandasin vea!
      Evelin, pühendan oma eesootava elu selle näpuka parandamiseks, loodetavasti saan enne puusärki minekut ka sinu õnnistuse ja andestuse osaliseks! :D

      Delete
    2. Ma mõtlesin, et mis leitud teerajast sa blogmasi blogis rääkisid, aga nüüd tean :D!

      Delete
  2. Palju õnne aasta viimase eksami sooritamise puhul! :) Kas see 3,5 kuud puhkust möödub enamasti Tartus, kodus?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! :)
      Eks ma veedan ilmselt põhiosa ajast tõepoolest Tartus, kuid olen avatud igasugustele sihtkohtadele, projektidele ja pakkumistele väljaspool (satun kindlasti ka Tallinnasse, kui mind külla kutsud! :))

      Delete
  3. Mul käisid hiired kuivainete kapi kallal ja pärast nägi põrand välja nagu su esimesel pildil, ainult et purgid olid pikali. Teise pildi sik-sak on ka igati sümpaatne ja kolmandaks tahaks sind juba elusuuruses näha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Anu, sa võrdlesid just mu südamega tehtud jõulukinke hiirtega, kes pahandust tegid :D:D (Pean vist uusaastaks paremate kingiideedega lagedale tulema.)
      Siksak tänab ja elusuuruses näeb juba õige pea!

      Delete
    2. Ega ma siis paha pärast. (Kui sa minu nime tõmbasid, siis mul oleks sellise südamega tehtud purgikese üle väga hea meel.)

      Delete