October 25, 2018

Pipi, TED, Kris ja vanaema

Jõin laupäeval liitrite viisi teed ja kirjutasin vabavärssi. Saatsin õhtul mõned leheküljed vennale - üldsegi mitte mõttega, et ta neid kriitiliselt hindama peaks, mu eesmärgiks oli lihtsalt ta meelt lahutada. Kaks päeva hiljem (ta on neis asjus üsna aeglane) süttis ühtäkki venna Facebooki online-nupp ja ta hakkas palavikuliselt tagasisidet saatma. Tuli 17 sõnumist koosnev jada stiilis: "nt see pipi luuletus. Kuidas sa seal pilve peal oled ja herneid mugid. Mis eesmärki taotleb sõna "kahtlane"? Ja teisest luulest. Kus sa kirjutasid et oled piinatud poeet vms. Siis ma vb teeks kas nii et paneksin ka teistele tegelastele mingisuguse omadussõna ette. Voi votaksin "piinatud" ära. Sest imo ei sobi see koige paremini kontekstiga (a'la miks minategelasel on väga dramaatiline ja ilukirjanduslik roll ja teistel pole)". Ütleme nii, et kogusin end vastamiseks üsna kaua. Ei teadnud, kuidas ilusti öelda, et "sa ei pidanud kritiseerima, tainapea, ma olin tegelikult üpris rahul".

Olen alatasa kimpus küsimusega, kuidas ellu rohkem TED-talk'e integreerida. Kuulan neid nüüd enamasti hommikuti teel raamatukokku. Üks neist pealkirjaga There's more to life than being happy pani mu iseäranis mõtlema. Emily räägib väga ilusatest ja õigetest asjadest. Et elu eesmärgiks ei peaks olema mitte õnnelikkus, vaid tähenduslikkus. Õnn on nagu habras liblikas, see tuleb ja läheb. Seega ei tohiks meie elud olla orienteeritud üksnes õnneotsingutele, õnnekütid lõpetavad pahatihti õnnetuna. Tähendusrikas elu seevastu kosutab meie hinge palju sügavamal tasandil. Emily sõnul toetub tähendusrikas elu neljale tugisambale: kuuluvustundele, eesmärgile, transtsendentsusele ja enda elust narratiivi loomisele (storytelling). Viimane neist on minu arvates kõige paeluvam. Ehkki me ei saa muuta fakte, võime iga kell muuta viisi, kuidas neid tõlgendame. On ju lõppkokkuvõttes meie endi valik, kas võtame läbikukkumisi kui hinnalisi õppetunde või universumi vandenõud meile käru keerata. Emily väidab, et selge narratiivi loomine aitab meil mõista, kes me oleme - samal ajal ei tasu unustada, et narratiivid on meie võimuses, nii et saame neid (ja nende kaudu oma minapilti) iga kell muuta. Tore ju.

Teine väärt TED-talkHow nationalism and globalism can coexist. Wanis murrab elegantselt üldlevinud arvamuse, justkui oleksid rahvuslus ja enese määratlemine maailmakodanikuna tingimata teineteist välistavad. Uskusin seda klassikalist emb-kumb pilti vist isegi. Võtsin Taani semestril osa kosmopolitanismi kursusest, mille raames olin sunnitud endale soetama telliskivi mõõtu esseede kogumiku - selles esindasid erinevad poliitilised mõtlejad selgesti kas rahvuslust või kosmopolitanismi, vastasleerile laoti peenelt (st hästi palju võõrsõnu kasutades) puid alla ja üleüldse püüti vastaste aateid naeruvääristada. Väike spoiler Wanise kõnest: tegelikult võivad rahvuslus ja globaalse kogukonna meelsus eksisteerida ka käsikäes. Tsiteerin: "So once and for all, being a globalist doesn't mean betraying your country. It just means that you have enough social empathy, and you project some of it outside your national borders." Aamen.

Meie tänaval liigub juba pikemat aega ringi üks pruunitriibuline kass, kelle meie suur kassisõber Marii ristis hiljaaegu Liiliaks. Seejärel kuulis ta alumiselt naabritädilt, et Liilia olevat hoopis isane, ent ta taastus sellest jahmatavast hoobist üpris kiiresti. Liilia ristiti kiiruga Kristoferiks, lühendatult Krisiks. Eile olevat Kris Mariid Lutsu raamatukokku saatnud. Marii sõnul laabus kõik viperusteta, "tuli ainult palju murunäksimispause teha".

Käisin vanaemaga Werneris kohvitamas. Ta oli nii õnnelik, sest oli bussis tuttavat näinud ja saanud tema ees kiidelda, et lapselaps ise kutsus ta välja.

Loen "Thérèse Desqueyroux'i" ja teate, nii tore on. Samas olen täheldanud, et lugemispüsivus hajub viimasel ajal üha enam - kui valida saab, siis pigem kirjutan. Kulgen mingis paralleeluniversumis: kõnnin tänaval ja räägin mõttes oma fiktsionaalsete tegelastega. "Iris, mida ma sinuga küll peale hakkan?" ohkasin üleeile Kaubamaja mänguväljakul raskelt.
Pildil varahommikused asjatajad. Ma olen ikka läbi ja lõhki hommikuinimene.

2 comments:

  1. Postitus, kust saab lausa 2 ted talki, mida ma kuulnud pole?!? Mida veel tahta?

    ReplyDelete