October 29, 2018

Teeseen ja luhtunud antropoloogikarjäär

Meeleolumuusikat
Kuulasin ühe kõrvaga pealt, kuidas Marii lobises telefonis oma parima sõbrannaga. "Tead," ohkas ta raskelt, "mul on veel igavam kui pudelikorgil prügikastis."

Viimasel ajal on mu sõprusringis mingil seletamatul põhjusel kirgi kütnud sotsiopaatide teema. Oleme nende kohta üpris palju lugenud ja paratamatult endilegi sotsiopaatidele omaseid tunnusjooni külge pookinud. "Pagan, äkki ma olengi, nii et ma ise ei tea...?" küsisin endalt õõnsal häälel (nohu kohta guugeldades lõppevad otsingud ju pahatihti samamoodi vähidiagnoosiga). Ajapikku on kahtlused hajunud. Lõplikult peletas need venna teeseene-saaga, mis tõestas, et suudan ilmutada empaatiavõimet isegi siis, kui tegemist on inimestest kõvasti primitiivsemate eluvormidega. Avastasin nimelt nädalaid pärast venna Londonisse kolimist riidekapilt ühe unarusse jäänud teeseene, millest oli mitu suurt tükki puudu, ja tundsin südames teravat pitsitust. Vaeseke! Nüüdseks oleme emaga teeseene rohke suhkruteevee ja hellitavate sõnadega taas elule putitanud - see on peaaegu täielikult paranenud ja kääritab meile nüüd rõõmsalt kombutsat. (Kui keegi on teeseenest huvitatud, muide, siis mul on enampakkumisel...)

Ehkki pesitsen taas Eestis, hoian silma peal veel ka Rostocki ülikooli tegemistel. Täna leiab näiteks suures auditooriumis aset Eesti-teemaline loeng, rõhuasetuseks "100 aastat iseseisvumisest - mis edasi?". Ostsin just päev enne infolehe lugemist piletid homseks Saksamaale, seega ei saagi ma - 22 aastat empiirilisi vaatlusi läbi viinud antropoloog - kontrollima minna, ega nad juhuslikult Lätist ei räägi...
Saksamaale lendan ülikooli lõpetamise eesmärgil; pärast seda on meil Marcoga plaanis kaheksaks päevaks Saksamaa ja Tšehhi piiri lähistele matkama minna, sinna. Et selleks ajaks on kätte jõudnud rõsked novembrikuuööd, loobusime juba eos naiivsest mõttest telkida. Niisiis tuli läbida tugevaid peavaluhoogusid soodustav hostelite broneerimise protsess 1994. aastast pärinevatel kodulehekülgedel. Meilivahetuses kutsuti mind nii härra Pedajaks kui ka perekond Pedajaks, aga lõpp hea, kõik hea. Saime vist hakkama!

Koostasin Saksamaale lendamiseks nimekirja ka. See on järgnev:
*kleit
*normid riided
*matkariided
Vaim on täiega valmis, nagu näha!

No comments:

Post a Comment